Viis ja pool pöörast aastat Karrathas on nüüdseks ühel pool ning vabandan juba ette, et järgmised kolm kuud risustan sotsiaalvõrgustike feede kõikvõimalike Aasia reisipiltidega.
Sissejuhatus Maratoni jooksmine on olnud mul salaunistus juba aastaid. Nii kaua, kui ma mäletan, on see Antiik-Kreeka juurtega kuninglik distants mind alati oma ekstreemsuse, prestiiži ja salapäraga erutanud. Sellel aastal võtsin ennast lõpuks kokku ja hakkasin pühendunult maratoniks treenima. Nagu juba varem siit blogist läbi…
Naasmine jooksmise juurde pärast vigastuspausi – olnud nädal aega ühegi trennipäevata ainult voodis teed lürpinud ja rulliku otsas oma IT bandi mudinud, arvasin, et olen terve, puhanud ja elu parimas vormis. Oi kui mööda ma panin! Esimese jooksu ajal kõik kohad valutasid, pulss oli laes…
Aasta alguses suure hurraaga lubatud Gold Coast Marathon jäi küll seekord jooksmata, aga projekt ise on jätkuvalt aktuaalne. Põhjuseid, miks ma juuli alguseks vormi ei jõudnud, võiksin tippsportlase kombel ette lugema jäädagi, aga lühidalt rääkides võib süüdistada salakavalat külmetushaigust ning erinevaid gurmeereise, mis fookuse jooksmiselt…
